Võimu kuritarvitamine võrgus

 

Veebikeskkonnas on võimude kuritarvitamist raske määratleda. Eetiliste standardite küsimus on väga nõrk, kuna see sõltub inimese individuaalsest kasvatamisest, tema austamisest ümbritseva maailma vastu. Ja inimene, keda toetavad erinevad motiivid, suudab talle sobival hetkel silmad eetikanormide rikkumise ees sulgeda. Selle põhjuseks on karistuste puudumine nende rikkumise eest.

Raske on ette kujutada riiki, kus puuduks õiguskaitse- ja kohtusüsteem ning kõik toetuksid ainult eetikale. Mõni võib pidada etiketti haritute mänguasjaks. Nii nagu tegelikus elus on erinevad inimesed ühiskonnas esindatud, nii ka veebikeskkonnas. Seadused ja karistus nende rikkumise eest peaksid olema kõigile võrdsed.

Internetis toimuva väärkohtlemise eest vastutuse vormistamine on Interneti enda arengu oluline võti. Vastu võetud DGPR määratleb nende isikute vastutuse, kellel on juurdepääs kasutajate isikuandmetele. See võeti vastu veebikasutajate kaitsmiseks. Praegu kasutajainfot huvitab mitte ainult Interneti-hiiglased, kes teenivad raha oma kasutajate turundusinfo müümisel vaid ka igas suuruses ettevõtted, olgu need siis väikesed või keskmise suurusega.

Kuid ei tohi ka unustada, et võrgukülastajad jätavad enda kohta tohutul hulgal isiklikku teavet ega muretse üldse, et see võib kellegi kätte sattuda. Sotsiaalsed võrgustikud koguvad ja salvestavad suures koguses infot, mida kasutaja võib pidada tundlikuks. Kuid tasub teada, et viimasel ajal on kontroll sotsiaalvõrgustikes talletatud infot üle erinevatest külgedest suurenenud.

Oluline on märkida, et võrgud ise püüavad oma teenuste kasutamist muuta võimalikult ohutuks, sealhulgas emotsionaalsest seisukohast, et kaitsta kasutajat emotsionaalselt traumaatilise materjali eest.

Kuid sel juhul määratakse palju kasutajate enda vastutusele ja sotsiaalvõrgustikud delegeerivad kasutajatele endile sisu hindamise õiguse (näiteks teavitades administratsiooni võimalikust rämpspostist, lubamatust materjalist või valematerjalist).