Openminded Solutions

  Palju aastaid on möödunud Interneti laialdasest kasutamisest. Ja veebiruumi ergonoomika on arenenud koos kasutajatega. Täpsemalt öeldes kasutajad on need, kes teadvustamata muutsid Internetti, stimuleerides selle arengut. Lõppude lõpuks kulutati õppimiseks ja arendamiseks palju spetsialistide aega ja ressursse, et kasutaja huvi äratada, ligimeelitamiseks, tähelepanu hoidmiseks, et hiljem tahaks ta ise uuesti tulla. Kui varem ei olnud Internet teabest üleküllane ja kasutajad said kasutada piiratud arvu oma võimalusi, siis aja jooksul muutus asjakohaseks teabe korrastamine, kasutajale vajaliku teabe otsimise lihtsus, lihtsa kasutaja ja infosüsteemi vahelise suhtlemise lihtsus. Kõige olulisemaks on saamas - mitte ainult juhtida endale tähelepanu, et kasutaja oleks huvitatud ja sooviks saidile minna, vaid ka hoida kasutaja saidil nii, et seal oleks huvitavat sisu ning visuaalne lihtsus oleks kasutajale kättesaadav ja arusaadav. Minu arvates on mugavuse ja suhtlemise lihtsuse osas kõige a

Oma kogemusi ja erialaseid oskusi silmas pidades kaldun arvama, et suure projekti edukuse võti on hea suhtlus kõigi koostisosade ja protsessis osalejate vahel. Isegi kõiki vajalikke kõrgeima kvaliteediga ressursse kasutades ei saa kõiki projekte täielikult ellu viia. Selle põhjuseks on vead kõigi peamiste osalejate vahelises suhtluses, kas kliendi ülesandest aru saamisel või ülesande püstitamise tasemel või meeskonna tehnilise ülesande sõnastamise tasandil või hilisema tooteedenduse tasandil. Mulle on lähemal tänapäevase asjakohasuse ja sisemiste hoiakute, vaadete ja hinnangu osas on väledad ehk agiilsed mudelid. Minu arvates see vastab tänapäeva vajadustele rohkem kui teised. Agile manifestis sõnastatud punktid on väga olulised, kuna need määratlevad selgelt tarkvara loomise põhielemendid ning põhinevad inimeste kogemustel ja teadmistel. Agiilsed mudelite raames eristan enda jaoks Scrumbani nagu Scrumi ja Kanbani hübriidina, mis on võtnud mõlemast mudelist tugevaima: 1) võimaldab tei

  Muidugi häkkimine see on ennekõike filosoofia, maailmavaade, mille põhjal see subkultuur sündis. See on kontrollimatu ja koordineerimata inimeste kogukond, keda ühendavad nende põhimõtted ja vaated mitte ainult IT-maailmas, vaid ka kõigis inimelu tahkudes. Detsentraliseerimine muudab selle filosoofia paljudele atraktiivseks, kui selles subkultuuris oleks selgelt väljendatud hierarhiat, siis ilmneksid varem või hiljem need, kes püüaksid selles süsteemis erinevaid staatusi taotleda ja sellest tulenevalt sisemise vastasseisuni. Eric S. Raymondi Hacker-HOWTO selgitab ja kirjeldab selle kogukonna põhimõtteid lihtsal ja ligipääsetaval kujul ning võimaldab teil stereotüübid tegelikkusest eraldada. Pean tunnistama, et minu muljed häkkeritest põhinesid üldtunnustatud ja levinud stereotüüpidel. Minu muutunud arvamuse kohaselt on häkkerid nüüd idealistide ja romantikute kogukond, kelle üllastel eesmärkidel on universaalsed võrdsed arenguvõimalused. Ja ometi on minu arvates kogukonna üks liikum

  Harmooniliselt arenevas IT-ettevõttes ei piisa ainult headest ja mõtlevatest programmeerijatest. Edukamate IT-ettevõtete näited näitavad olulist fakti, et suurte eesmärkide saavutamiseks on oluline meeskonda meelitada erinevate tegevusvaldkondade spetsialiste, sealhulgas IT-spetsialiste, kes on võimelised vaatama ettevõtetes toimuvaid protsesse erineva nurga alt. Edu saavutamise võti pole mitte ainult meeskonnas tugev juht, vaid ka korralikult valitud meeskond, kes suudab omavahel suhelda, juhi eesmärke jagada ning on valmis seatud ülesannete täitmiseks võimalikult palju kaasa lööma. Minu arvates on meeskonna võtmeliikmed juht, kommunikatsiooniinsener ja personalispetsialist. Hea juht on visionäär, kellel on pikaajaline visioon ja intuitsioon potentsiaalselt edukate tegevusvaldkondade jaoks, kes suudab meeskonda inspireerida. Insener peab suutma juhi ja juhi eesmärke operatiiv tasandil rakendada ning sõnastada need konkreetsete tehniliste ülesannetena. Personalispetsialist suudab moo

Mõeldes tänapäeva Eesti kaasaegse IT-spetsialisti profiilist, on oluline eraldada soov näha täiuslikku pilti ja reaalsus. Hetkeolukorra objektiivseks hindamiseks on hädavajalik omada suhtlemis- ja tööalaseid kogemusi. Mõeldes selle üle, milline võiks olla tänapäevane IT-spetsialist Eestis, esiteks mulle tundub, et tema võtmeoskus on multidistsiplinaarsus. Puudused maailmast, empaatiavõime puudumine, suutmatus mõista antud ülesande olemust on peamised lüngad. Stereotüübid IT-spetsialistide kohta pole põhjuseta. Mõni arvavad, et sellele erialale lähevad enamasti mitteühiskondlikud, suhtlemata suhtlusega sotsiopaadid, kellel on hea tehniline aare. Muidugi on oluliseks koostisosaks loogiline ja inseneri mõtlemise oskus. Kahjuks ametlik haridus oma kohustuslikus osas keskendub täna erialaste teadmiste õpetamisele vastavalt spetsialiseerumisele, jättes humanitaarküsimused teisejärgulise tähtsusega. Loomulikult akadeemiline vabadus annab kõigile võimaluse suunata oma spetsialiseerumist tulevi