Openminded Solutions

  Rahvusvahelistes suurkorporatsioonides IT-eetika teemat uurides otsustasin suunata pilgu selliste suhtlushiiglaste poole nagu Google , Facebook ja Microsoft . Ja väärib märkimist, et eraldi IT-koodi leidmine ei õnnestunud, võib-olla seetõttu, et IT-eetikat eraldi välja ei tõsteta, vaid seda peetakse suhtluseetika kommunikatsiooni osaks. See on tõsi, sest üldise suhtlemiseetika reeglid kehtivad ka IT kohta. Eetikakoodeks peaks esiteks olema lihtne, selge ja kokkuvõtlik, kõigile arusaadav nii ettevõttes kindla töökogemusega tippjuhile kui ka hiljuti ettevõttega liitunud tavatöötajale. Muidugi püüab ettevõte eetikakoodeksis hõlmata kõiki valdkondi ja ette näha erinevaid võimalikke eetilisi küsimusi, et anda lugejale juhtumite jaoks arusaadav reageerimismudel, kuid läbivaadatud koodeksid olid üsna mahukad. Arvestades kolme valitud ettevõtte eetikakoodekseid, väärib märkimist, et kumbki neist on seotud suure hulga isikuandmete säilitamise ja juurdepääsuga neile. Töötajal on nii juurdepää

Spetsialistide seas on laialt levinud arvamus „Küberturvalisuse nõrgim element on inimene ise”. Ei oleks liialdus öelda, et pahavara levik tavakasutaja arvutisse tuleneb kasutaja enda tegevusest, kes laadib alla kontrollimata failid või installib programme, mida ei saa täielikult usaldada. Kui küberintsident juhtub lihtsa kasutajaga, siis võivad kahjud piirduda isikliku kaotusega, kuid kui see isik on suurettevõtte sekretär - isik, kes on kogu ettevõtte teabe keskpunkt. Sellisel juhul võivad kaotused muutuda kriitiliseks. Kui pöörate tähelepanu Riigi Infosüsteemide Ameti 2020. aastaraamatule , on Eestis kõige sagedasemad küberintsidentide juhtumid kuulumine robotivõrku (55%) ja õngitsemine ehk fishing (18,5%). Õngitsemise osas on olukord üldiselt sarnane Euroopas , kus ta on 3 peamist küberohtu. On üllatav, et sellisel ürgsel tehnoloogial nagu andmepüügi meilid on endiselt oma koht ja uudistest saate lugeda isegi seda, kuidas inimesed saavad anende ohvriteks. Siiani on arusaam, et õngi

  Tehnoloogia ja innovatsioon on erivajadustega inimestele avanud uusi võimalusi. Mis kõige tähtsam, need uued võimalused mitte ainult ei hõlbustanud nende igapäevaelu ja elu korraldamist, vaid pakkusid võimalusi sotsialiseerumiseks, mis on kordades olulisem. Sotsialiseerumise all mõistetakse võimalust arendada isiklikku elu ja tööelu, võimalust olla ametialaselt nõudlik, olenemata asukohast. Uued tehnoloogiad nagu tehisintellekt (AI), laiendatud reaalsus (XR), robotprotsesside automatiseerimine (RPA) ja asjade internet (IoT) aitavad kõrvaldada aeganõudvad ja praktilised inimfunktsioonid, mis on täpselt paljude nõrgad kohad. Esilekerkivate tehnoloogiate juurutamine võimaldab luua uusi tooteid, mis suudavad tasandada puuetega inimeste töökeskkonna nõrkused, viies need kokku ülejäänud töötajatega. Liikumishäiretega inimeste jaoks võib XR-tehnoloogia muuta tavapärast töökohal suhtlemist märkimisväärselt ja muuta selle praktiliselt piiramatuks. XR ühendab reaalse ja virtuaalse maailma, kõ