Uusmeedia - võimalused vs ohtud

Kas uusmeedia pakub uusi võimalusi ja avab inimesele maailma või muudab selle tegelikkusest veelgi kaugemaks? Tänapäeval Internet üldiselt ja sotsiaalsed võrgustikud on muutunud üheks infosõja vahendiks, mis on hübriidsõja komponent. Kaasaegse maailma tingimustes on virtuaalne keskkond lakanud olemast vaid koht, kus suhelda sõpradega või hommikul hommikusöögi ajal meemide vaadata.

Ühelt poolt sotsiaalvõrgustikud kippuvad oma kasutajaid võimalikult palju uurida, kogudes nende kohta teavet, et neid reklaamijatele müüa. Arvatakse, et kui kasutate tasuta toodet, siis olete ka teie ise toode. Eraettevõtted, kodaniku- ja poliitilised organisatsioonid püüavad oma suhtlust üles ehitada ja kasutaja oma inforuumi lohistada, et mõjutada ja kujundada arvamust, suhtumist ja muuta käitumise.

Näiteks Facebooki andmelekked võimaldasid ettevõttel kasutada Ameerika valijate tohutu hulga sotsiaalmeedia eraviisilisi tegevusi, töötades välja tehnikaid, mis toetasid tema tööd president Trumpi kampaanias 2016. aastal. Traditsioonilised analüüsiettevõtted püüdsid poliitiliste veendumuste ja hääletuskäitumise ennustamiseks kasutada hääletusprotokolle ja tarbijate ostude ajalugu.

Kohati selgub, et sotsiaalsete võrgustike algoritmid teavad kasutaja eelistustest ja soovidest rohkem kui inimene ise. Miski ei jää märkamatuks. Kõik rühmi  milliseid kasutaja külastab, sisu mis paneb teda tundeid tundma või paneb viivitama. Seega, olles uurinud kasutaja käitumismustreid, saab sotsiaalne võrgustik seda kasutada oma äriliste eesmärkide saavutamiseks. Ja nagu viimaste aastate skandaalid on näidanud, võivad sotsiaalvõrgustikud saada muu hulgas ühiskonna polariseerumise ja radikaliseerumise vahendiks.